Võltsitud ja piraatkauba vastane võitlus Eesti tollis

Riia 26.10.00

Austatud daamid ja härrad

Minu nimi on Mihkel Leesment. Ma olen Eesti Tolliameti tollijärelevalve osakonna peaspetsialist.

Kõigepealt veidi ajalugu

Esimesed volitused võitlemiseks võltsitud kauba ja piraatkaubaga sai Eesti toll 1998. aasta alguses. Tol ajal oli tolliseaduse järgi võltsitud ja piraatkauba sisse- ning väljavedu keelatud. Keelatud kauba sisse- ja väljavedu sai toll tõkestada ainult kohtu kaudu. Praktikas nägi see välja nii, et piraatkauba kahtluse korral peatas toll kauba vabastamise ning andis intellektuaalse omandi valdajale ehk õiguste valdajale võimaluse oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Arusaadavalt ei olnud selline süsteem tõhus, kuna esiteks jäi kaup pikaks ajaks tolli seisma ja teiseks on kohtumenetlus väga kallis.

15.02.99. a jõustusid uued tolliseaduse muudatused. Alates sellest kuupäevast on tollil õigus algatada piraat- ja võltsitud kauba üle tollipiiri toimetamise korral õigusrikkumise menetlus kas haldus- või kriminaalkorras. Seega menetleb toll õigusrikkumist algusest kuni lõpuni ise ja õiguste valdaja ei pea enam tsiviilhagiga kohtusse pöörduma.

Võltsitud kauba ja piraatkauba mõiste

Tolli tegevuse aluseks on tolliseaduse (TS) § 26. See sätestab, et tolli kaitse alla kuuluvad järgmised intellektuaalsed omandid: kaubamärgid, tööstusdisainilahendid, geograafilised tähised, autoriõigused ja naaberõigused. Kõigi nimetatud intellektuaalse omandi liikide kohta on Eestis kehtestatud oma seadus.

Selline kaup, mis rikub kaubamärgi või geograafilise tähise valdaja õigusi, on tolliseaduse järgi võltsitud kaup. See kaup aga, mis rikub autori õigusi, naaberõigusi või tööstusdisainilahendi omaniku õigusi, on piraatkaup.

TS § 26 keelab ka võltsitud kauba ja piraatkauba sisse- ja väljaveo. Tolliseadus peab sisse- ja väljaveo all silmas igasugust kauba üle tollipiiri toimetamist, ka kauba transiitvedu.

Tegutsemisvõimalused

Eestis on kaks võimalust piraatkauba tõkestamiseks:

1. õiguste valdaja teeb Tolliametile taotluse

2. toll tegutseb ex officio, ehk omaalgatuslikult.

Peab ütlema, et teisena nimetatud moodus on praegu rohkem levinud.

Tolli tegevus Eestis on lühidalt järgmine. Kui tolliametnikul tekib kauba suhtes kahtlusi, siis ta võtab ühendust õiguste valdajaga ja palub tollelt kaubale hinnangut. Nimelt tolliseaduse § 45 järgi on just õiguste valdaja pädev andma kaubale hinnangut. Vajaduse korral on tollil õigus võtta kaubast näidiseid ja edastada need õiguste valdajale. Kaup ise jääb hinnangu tulemuste selgumiseni tolli järelevalve alla.

Õiguste valdaja hinnangu põhjal kaup konfiskeeritakse. Hetkel ei näe Eesti seadused ette muud võimalust konfiskeeritud kauba realiseerimiseks kui hävitamine.

Nüüd veidi suhetest õiguste valdajatega ja tolli probleemidest

Üllataval kombel on tolli põhilised probleemid seotud just õiguste valdajatega. Siin võib välja tuua neli põhiprobleemi:

1. 1. tolli tegevust pärsib õiguste valdajate passiivsus ja halb koostöövalmidus. Tollil on tihti juhtunud, et kaubakoguse väiksuse tõttu ei soovi õiguste valdaja hinnangut anda ja toll on sunnitud selgete võltsimise tunnustega kauba omanikule tagastama.

2. 2. Teise probleemina võib nimetada seda, et kaubamärgi omanikud kasutavad tolli ära enda äri edendamiseks. Mõned õiguste valdajad tegelevad süstemaatiliselt kaubapartiide vabastamisega hoolimata sellest, kas tegu on õigusi rikkuva kaubaga või mitte. Sellistel puhkudel on õiguste valdaja jõudnud kauba omanikuga mingile kokkuleppele. Kurb on siin aga see, et võltsitud kaup läheb vabasse ringlusesse ja toll ei saa selle takistamiseks midagi ette võtta.

3. 3. Kolmandaks ei teadvusta õiguste valdajad, et kogu tolli järelevalve põhineb riski analüüsil. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele, abistavad vähesed õiguste valdajad tolli informatsiooni hankimisel.

   Arenenud riikide tollid on võtnud omaks üksteisemõistmise lepingute (MOU – Memorandum of Understanding) kontseptsiooni. Selleks, et hõlbustada seaduskuulekat kaubandust, aga ühtlasi ka ennetada, avastada ja tõkestada õigusrikkumisi, sõlmivad tolliorganisatsioonid ja äriühingud lepinguid. Lepingu põhisisuks on koostöö tugevdamine informatsiooni vahetamiseks. Selleni jõutakse läbi vastastikuse koolituse.

   Ka Eesti toll on nimetatud kontseptsiooni omaks võtnud. MOU-de sõlmimine õiguste valdajatega aitaks tunduvalt kaasa nende endi õiguste kaitsele. Lepingute toimimise eelduseks on õiguste valdajate koostöövalmidus ja huvi asja vastu.

4. 4. Lõpetuseks võiks nimetada probleemi, mille lahendamine omab intellektuaalse omandi rikkumiste vastases võitluses kõige suuremat tähtusust – õiguste valdajate esindajad ei oma tihti vajalikke volitusi või puuduvad esindajad hoopiski. Näitena võib tuua Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni, mis taotleb juba kuid filmitootjate esindusõigust. Arvutimängudel ja paljudel rahvusvaheliselt tuntud kaubamärkidel pole Eestis esindajat.

Lõpetuseks veidi statistikat

1999. aastal avastas Eesti toll 154 intellektuaalse omandi õiguste rikkumist. Konfiskeeriti 84175 tükki võltsitud ja piraatkaupa.

2000. aasta esimese 8 kuuga avastati 134 rikkumist ja konfiskeeriti 15409 toodet.

Enim võltsitud kaubamärgid on Adidas, Nike, Fila, Hugo Boss ja Reebok.

Suur tänu.